Kust oma tervisemurele abi saab?
https://www.tervisekassa.ee/sites/default/files/trykised/Raviteekonna%20juhend.pdf
Kuidas tervist hoida ja haiguseid ennetada?
- Toitu mitmekesiselt: söö päevas vähemalt 500 g erinevaid vilju (marju, kaun-, puu- ja köögivilju), eelista täisteratooteid, kala, pähkleid ja seemneid. Tarvita vähem magusaid ja soolaseid näkse, piimatooteid, sea- ja veiseliha ning väldi suhkrurikkaid karastus- ja mahlajooke. Häid nõuandeid leiad veebilehelt toitumine.ee.
- Päevane soolatarbimine ei tohi ületada 6 g (1 tl). Arvesta toidule soola lisades, et paljudes toiduainetes on sool juba sees.
- Hoidu sõltuvusainetest. Väldi nii tavasigarette kui ka alternatiivseid tubakatooteid. Ära liialdada alkoholiga. Igas nädalas peaks olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva.
- Liigu nädalas kokku vähemalt 150 minutit sellise tempoga, kus südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid saad vabalt vestelda. Vähemalt kahel korral nädalas tee lihaseid tugevdavaid harjutusi.
- Maga vähemalt seitse-kaheksa tundi ööpäevas.
- Hoia vaimset tervist. Õpi stressiga toime tulema. Häid nõuandeid leiad veebilehelt peaasi.ee.
- Osale kutse saamisel sõeluuringutel, sest need aitavad võimalikke haiguseid varakult avastada.
- Vaktsineeri ennast haiguste vastu. Kui sul tekib küsimusi, pea nõu meditsiinitöötajaga. Rohkem infot leiad veebilehelt vaktsineeri.ee.
Milliste haigustunnustega tuleks end kodus ise ravida?
Kergemate ja iseparanevate tervisemurede korral saad end koduste ravivõtetega ise aidata ega pea tingimata pöörduma arsti poole. Kasuta koduseid ravivõtteid, kui sul on:
- halb enesetunne, suur väsimus
- niinimetatud külmetushaigus: vesine nohu, kurguvalu, köha
- lihase- ja liigesevalu
- palavik
- kerge kõhuvalu
Koduste ravivõtete kohta saad rohkem infot tervisekassa.ee/kodune-ravi. Kui kerged haigustunnused nädalaga ei kao või hoopis süvenevad, tuleks konsulteerida oma perearstiga.
Millise tervisemurega tuleks pöörduda perarstikeskusesse?
Perearstikeskusest saad abi tervisemurede korral, mis ei vaja ülikiiret sekkumist ja pole eluohtlikud, aga mis ei ole kodustele ravivõtetele allunud. Perearstikeskuses on sulle tagatud nii nõustamine kui ka vajalikud uuringud ja ravi, sest perearst diagnoosib ja ravib enamikku haigusi, tehes koostööd pereõega.
Enne pöördumust tutvu võimalusel oma perearstikeskuse kodulehega. Sageli on kodulehe kaudu võimalik:
- saata oma terviseprobleemi kirjeldus
- tellida kordusretsepti
- alustada ja lõpetada haigus- ja hoolduslehte
- esitada soovi vaktsineerimiseks
- esitada soovi tervisetõendi saamiseks
Perearstikeskuses ongi tavaliselt sinu esimene kontakt pereõde, kes hindab su ravivajadust ja otsustab, kas saab sind ise aidata või peaksid minema perearsti vastuvõtule. Pereõde oskab nõustada igas vanuses patsiente mitmesuguste terviseküsimuste korral.
Pereõe poole võid pöörduda, kui on vaja:
- tulla lapsega plaanilisse tervisekontrolli
- saada eluviisinõustamist: toitumine, kehaline aktiivsus, uni, töö- ja puhkeaja tasakaal
- jälgida kroonilise haiguse kulgu (nt kõrgvererõhutõbi, diabeet, astma jpm) ja saada nõu tekkinud küsimuste korral
- nõu haigestumisel, sh kroonilise haiguse ägenemisel ja ägeda valu korral, teha vereanalüüse ja muid protseduure (nt haavahooldus, võõrkeha eemaldamine, EKG, kõrvaloputus jmt)
- pikendada ravimite retsepte, koostada abivahendi tõendeid, tellida õe pädevuse piires analüüse ja uuringuid
- planeerida ja teha vaktsineerimisi (sh reisivaktsineerimine)
- nõuannet riiklike sõeluuringute asjus
- enne tõendi väljastamist teha tervisekontroll (nt mootorsõidukijuhi tervisetõend, relvaluba, tööle asumise eelne kontroll)
- hinnata vajadust töövõimetuslehtede (sh hooldusleht) järele ning töövõimetuslehte avada ja sulgeda
- planeerida vajaduspõhist koduvisiiti
Pöördu oma perearstikeskusesse, kui sul on:
- keskmise tugevusega ja/või pikalt kestnud valu
- väiksem trauma, õnnetus või verejooks (veri väljaheites, sagedased ninaverejooksud)
- kergemate haiguste ägedad seisundid (külmetushaigus, kõhuviirus, allergianähud, probleemid urineerimisel, suguhaiguse kahtlus, nägemisteravuse langus, silmapõletik, kuulmislangus, kohin/helid kõrvus, eritis kõrvast, ägenenud krooniline haigus)
- nahapõletik (paise, mädamuhk, tugev ärritus, lööve, haavandid, herpes)
- tõsised meeleoluhäired (depressioon, masendus, ärevus), unehäired või sõltuvusprobleemid
Kui perearsti hinnangul on vaja sind edasi suunata eriarsti vastuvõtule, teeb perearst eriarstiga e-konsultatsiooni või väljastab digisaatekirja, mis on vajalik eriarsti aja broneerimiseks.
Millal kutsuda kiirabi?
Kui kellegi elu on ohus, tuleb kutsuda kiirabi. Kutsu viivitamatult kiirabi, kui:
- on tekkinud teadvusekaotus, teadvuse häire, tugevad hingamishäired või hingamise seiskus
- järsku on tekkinud tugev minestuseni viiv nõrkus
- on tugev valu peas, rindkeres või kõhus, mis ei leevendu pärast ravimite tarvitamist või pärast perearsti antud soovituste järgimist
- on pigistav valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused, kahvatus, väga kiire pulss
- esinevad südame rütmihäired, millega kaasnevad teadvushäired
- on tugev verejooks kas haavast või kehaõõnest, mida ei ole suudetud peatada
- esineb äge allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus, keeleturse, neelamistakistus, nahalööve
- abivajajal on võõrkeha hingamisteedes või seedetraktis, mida kohapeal pole suudetud eemaldada
- näiliselt tervel inimesel on järsku tekkinud kõnehäire või halvatusnähud
- abivajajal tekkis krambihoog, mis kestab mitu minutit ja pärast ei taastu inimesel hingamine, teadvus
- esinevad vigastused või trauma, mille tagajärjel abivajaja ei saa püsti seista või kätt või jalga liigutada või sellele toetuda
- tekkis põletus kõrge temperatuuri, keemilise aine või elektrilöögi tõttu ning kannatanu üldseisund on muutunud halvaks või laiem põletuspind on villiline või põletushaavas on võõrkeha
- abivajajal on mürgistusseisund, millega kaasneb teadvushäire või suur nõrkus, kahvatus, nägemishäired, krambid, südame rütmihäired
Millal tuleks täiskasvanul pöörduda EMO-sse?
Erakorraline arstiabi on tagatud kõigile, kelle tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine. Erakorralise meditsiini osakonda (EMO-sse) mine siis, kui kahtlustad, et sinu või su lähedase tervislik seisund võib põhjustada surma või püsiva tervisekahjustuse.
Pöördu EMO-sse järgmistel juhtudel.
- Tugev ja äkki tekkinud valu: talumatu kõhuvalu, suruv või pigistav rindkerevalu, tugev ja piinav peavalu, ravimitele allumatu valu.
- Värske trauma, kus vigastatud kehaosa kuju on muutunud või on tugevalt paistes. Samuti haavad, luumurrud, põletus, söövitus, loomahammustus.
- Võõrkeha hingamisteedes, seedetraktis või mujal.
- Mürgistus.
- Äge verejooks: kestev seedetrakti verejooks, kuse-suguteede verejooks, äge ninaverejooks, äge veriköha.
- Insuldikahtlus – äkki tekkinud kõnehäire ja kehapoole halvatus või nõrkus või tundlikkuse langus (nt üks suunurk vajub allapoole), äkki tekkinud tasakaaluhäire või peapööritus, mälu- või teadvusekaotus.
- Äärmuslik nõrkus, jõuetus.
- Palavikualandajatele allumatu püsiv üle 38,5 °C palavik, kõrge palavik eakatel, kõrge palavik ja/või lakkamatu oksendamine keemiaravi patsiendil.
- Hingeldus, õhupuudus, raske astmahoog (hingamisraskus vilistava väljahingamisega).
- Äge allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus, kogu keha haarav ulatuslik lööve, keeleturse, neelamistakistus jmt.
- Uriinipeetus (kusepõis ei tühjene korralikult).
- Kuni 48 tundi tagasi tekkinud südamerütmihäired või enam kui 48 tundi kestnud südamerütmihäired, millega kaasneb õhupuudus ja valu rinnus.
- Tromboosikahtlus – äkki tekkinud valu ja turse jäsemel, enamasti sääremarja piirkonnas; jäseme jahedus ja värvumine valgeks või punakas-lillaks.
- Ägedad nahapõletikud: laialdased mädanikud, põletikuline haav, millega kaasneb palavik.
- Psüühikahäired, mis on inimesele endale või teistele ohtlikud: äge psühhoos, segasusseisund, enesetapukatse.
Millal pöörduda apteekri poole?
Apteeker on meditsiinilise kõrgharidusega spetsialist, kes annab nõu ravimite kasutamiseks ja kergemate haigustega toimetulekuks.
Pöördu apteeki, kui vajad abi kergemate haiguste ja väiksemate vigastuste korral, näiteks:
- külmetushaigused, nagu köha, nohu, kurguvalu
- valu (pea-, liigese- ja lihasvalud)
- nahaprobleemid (kuiv ja ärritunud nahk, nahalööbed)
- kõhuprobleemid (kõht kinni või lahti, maovaevused)
- silmade probleemid (punetus, ärritus, silmade liigne kuivus)
- kergemad vigastused (marrastused, kergemad põletused, pindmised nahahaavad)
Apteegist saad ka infot ravimite kohta, näiteks:
- kuidas ravimit ohutult kasutada – millal, kui palju ja millega koos ravimit võtta
- milline on soodsaim sulle väljakirjutatud ravim ja millised on alternatiivid
- millised on ravimi kõrval- ja koostoimed teiste ravimitega, aga ka toidu ja toidulisanditega
- kui sulle tundub, et ravimi võtmisega seoses tekib mõni häiriv sümptom või kõrvaltoime
- mida teha aegunud ravimitega
- kui lähed reisile ja vajad sihtkohas ravimeid või apteegitooteid
Apteekrid on abiks, kui:
- vajad nõu, kuidas lähedast või pereliiget kodus hooldada
- on vaja vahetada süstlaid ja saada teisi tarvikuid, mis vähendavad sõltuvuses olevate inimeste ja nende lähedaste seas haiguste levikut
- on vaja täiendavaid abivahendeid ja nõu nende kasutamise kohta
- soovid kontrollida oma tervislikku seisundit, siis apteegid pakuvad selleks mõeldud teste: näiteks gripi ja COVID-19 kiirtestid, rasedus- ja ovulatsioonitestid jmt.
- soovid nõu, kuidas oma tervist hoida
Mida võimaldab Perearst24?
- edastada terviseprobleemi
- uuendada retsepte
- avada või lõpetada haigus-/hoolduslehti
- taotleda tervisetõendeid
Keskkond esitab probleemist lähtuvalt täpsustavaid küsimusi, et meie meeskond saaks teie murega õigeaegselt ja põhjalikult tegeleda. Patsiendina saad pöördumise edastada ööpäevaringselt, kuid arstikeskus tegeleb sellega keskuse lahtiolekuaegadel.
Milliste koduste ravivõtetega viirushaiguseid leevendada?
Infomaterjal: Kodused ravivõtted viirushaiguste leevendamiseks/Домашние средства для облегчения течения вирусных заболеваний
https://www.tervisekassa.ee/infomaterjalid/kodused-ravivotted-viirushaiguste-leevendamiseks